Ood naiselikkusele

Aeg on näidanud, et mida kindlam idee ja kavand peas tiksub, seda parem on üldjuhul tulemus. Jah, ka eksperimenteerides ja planeerimata saab väga huvitavaid ja kauneid lahendusi, aga tihti tekib olukord, kus mingi asi pole erinevatel põhjustel kohe teostatav. Kui aga liikuda vaikselt ja tasapisi eesmärgi poole, on tulemus alati läbimõeldum. Isegi, kui töö käigus tuleb mõnes asjas muudatusi teha.

Seda märkmikku olen ma juba ammu plaaninud. Mõeldes täpselt oma armsale sõbrannale, Greetelile. Nii söendasin esimest korda Fimo kätte võtta ja proovida, näitasin ka teile tulemit siin. Siis said Fimoroosid terve igaviku kapis oodata, kuni selgus, et tuleb jalge alla võtta tee Tallinnasse, ning Greetel oli lahkelt nõus mind võõrustama (endale täpselt teadvustamata, et sellega kaasneb magamata öö, rämpstoit, põrgukuumaga mööda kaubandusasutusi patseerimine ja palju muud huvitavat). Asusin tegutsema!

Algselt pidi märkmik üleni must tulema, aga kui selgus, et nii suurt musta nahatükki mul pole, hakkasin lahenduste peale mõtlema. Mingi muu värv esikaanel, kui must, polnud mõeldav, muidu oleks märkmik kaotanud kogu plaanitud efekti ja stiili. Nii sai otsustatud, et tagakaas saab olema kaetud valge nahaga.

Ka selle märkmiku tegemisel õppisin palju, mida järgmisel korral arvestada, kuid usun, et tegin oma parima. Mulle meeldib märkmiku üldvälimus ja, et minu meelest ühtib see Greeteli stiili ja olemusega. Tundus, et ka talle endale meeldis. Taaskord kehtib siin teada tõde, et armsatele inimestele kindla mõttega on parim meisterdada!

Ja veel, Greetel peab Köögikunstniku blogi, kus on palju imetoredaid retsepte. Kutsun üles külastama!